Tuleviku õpetaja koolitusprogramm: Õppeprotsess digiajastul.

Mõtisklusülesanded

1. Kuidas erineb digiajastu õppeprotsess teie senisest  praktikast? (Õpetaja mõtestab õppeprotsessi) 

          Digiajastu õppeprotsess erineb minu arvates senisest õpetamise praktikast selle poolest, et nüüdisajal oodatakse, et õpetaja õpetab oma õppeaineid digiseadmete vahendusel ning, et õpetajad kasutavad oma töös võimalikult palju digitaalseid seadmeid. Kuigi koolides on enamasti olemas ka arvuti tunnid, siis tuleks ikkagi õpetada lastele ka teistes ainetundides arvutite eesmärgipärast kasutamist. Õpetajal tuleb kaasata oma õppetöösse erinevaid digitaalseid seadmeid (tark tahvel, tahvelarvutid, nutitelefonid, sülearvutid, lauaarvutid jne) ning juhendada ja suunata õpilasi neid õigetel eesmärkidel kasutama. Õpilastele tuleb selgeks teha, et tehnoloogia ei ole mitte ainult mänguasi, vaid tehnoloogia on võimalus õppida midagi uut ning omandada uusi teadmisi, oskusi ja saada teada infot meid ümbritseva elu kohta. 

           Tänapäeva koolides on enamasti loodud ka võimalused tehnoloogia kaasamiseks õppeprotsessi. Mõndadel koolidel on igas klassis projektorid, tahvelarvutid või muud sellist. Mõndades koolised on mitu komplekti sülearvuteid, tahvelarvuteis ning kõik õpilased saavad neid koolis ainetundides kasutada. Samas on ka koole, kus igale õpilasele võimaldatakse isiklik digiseade, mida siis kasutatakse õppetöös nii koolis kui kodus. Lisaks isiklikele seadetele kasutatakse ka smart tahvleid ja veel teisigi võimalusi.

          Minu arvates on nüüdisaja koolides muutunud päris populaarseks see, et õpetajad peavad oma klassi kohta blogi. Minu ajal seda nähtust ei kasutatud. Blogidesse  on enamasti lisatud infot koolis toimuvatest üritustest ja ka soovitusi õpilastele enese täiendamiseks. Näiteks: soovitatakse õpilastel külastada erinevaid interneti keskkondi, mis on õpetliku sisuga ning õpilase vanusele sobivad. Minu arvates on blogid lastevanemate jaoks väga hea võimalus jälgida, mida nende lapse klassis ka tehakse. Muidugi, iseasi on see, kui paljud lapsevanemad külastavad oma lapse klassi blogisid. Väga suureks mõjutajaks on blogide külastamise osas võib olla ka see, kui aktiivselt õpetaja seda blogi peab või kui pädevad lapsevanemad ise tehnoloogia valdkonnas on.

         Lisaks blogidele kasutatakse koolides ka moodle.ee keskkonda, kus on võimalik luua huvitavaid kursusi ning õppida enda jaoks huvipakkuvat teemat. Ka õpetajatel on võimalik ise koostada moodle kursusi. Kui aus olla, siis mul pole õrna aimugi, kuidas moodle kursust koostatakse, kuid idee iseenesest tundub huvitav. Eks meil kõigil ole arenemisruumi. Tänapäeval on enesetäiendamise võimalusi miljoneid ning arvatavasti on ka õppeprotsessi erinevusi võrreldes varasemate õppeprotsessi võimalustega loetlematu hulk.

         

1. Kuidas on õpetaja rollid muutumas digiajastu õppeprotsessis? (Õpetaja mõtestab õpetaja rollide muutumist. Enne-praegu-10 a pärast)

          Digiajastul ei ole õpetaja enam isik, kes nii-öelda käseb, poob ja laseb vaid õpetaja on õpilase koostööpartner, juhendaja ja suunaja. Õpetaja ja õpilased töötavad koos ühise eesmärgi nimel - enese arendamine ja täiendamine. Kool ei ole ainult koht, kus õpilased arenevad ning saavad teadmisi ja oskusi vaid ka koht, kus õpetaja täiendab ennast pidevalt, et olla kursis ühiskonnas toimuvaga ning uute suundadega pedagoogikas. Ka õpetajal tuleb proovida sammu pidada tehnoloogia võidujooksuga ning ennast täiendada. Tänapäeva õpetajad peavad olema uuendusmeelsed ning kaasa minema tehnoloogia arenguga ning olema ka võimelised kaasama tehnoloogiat koolitundidesse olenemata sellest, kui osav õpetaja ise tehnoloogiat käsitledes on. 

        Varasemalt on koolisüsteemis olnud tavaks, et õpetaja on klassis kõige olulisem isik, kes edastab informatsiooni õpilastele ning õpilased on olnud enamasti info vastuvõtjad ning omandatud info vastajad. Aegade jooksul on levinud ka teisi õpetamissuundi, kus kõige olulisemaks on tõstetud õpilane ning kooli eesmärgiks on lasta õpilasel õppida läbi isetegemise.

        Õpetaja roll õppeprotsessis on olnud alati olnud pidevas muutumises ning muutub ka edaspidi. Kuid milline võiks olla õpetaja roll tulevikus? Seda ei saa praegu kindlasti täpselt öelda, kuna ühiskond ja tehnoloogia meie ümber on pidevas muutumises. Kuid me võime alati oletada, milline võiks olla õpetaja roll tulevikus? Mina arvan, et tulevikus võib juhtuda nii, et õppimine liigub üha enam digiseadmete ja -keskkondade suunas. Võimalik, et koolis ja kodus toimub õppimine üha rohkem tehnoloogia vahendusel. Kuis samas on ka võimalik vastupidine suund, et tehnoloogia osakaalu üritatakse vähendada, kuid see variant on minu arvates kahtlane. On räägitud ka sellist varianti, et tulevikus asendavad robotid õpetajad välja, kuid minu arvates on see variant liiga ulmeline. Me ei saa kunagi kindlalt öelda, mida tulevik meile toob. Meil tuleb lihtsalt loota, et me suudame piisavalt kiiresti kohaneda kiiresti muutuvas ühiskonnas. 

1. Kuidas saab õpetaja õppeprotsessi juhtimisel kasutada 8 LEM mudeli strateegiaid? (Õpetaja mõtestab õppeprotsessi juhtimist)

           Leclercq, D. ja Poumay, M. (2005) on oma artiklis "The 8 Events Model and its principles" välja toonud järgmist 8 LEM mudeli kohta. Õppimise ja õpetamise "sündmus" on ühendada erinevad paradigmad, õppijate aktiivsus ja juhendaja tegevused, nimetatud tegevused on üksteist täiendavad ja omavahel seotud. Õpetamise ja õppimise strateegiaid on palju erinevaid, kuid on ainult kaheksa põhikomponenti. Kõiki kaheksat õppimisstrateegiat ei ole vaja rakendada korraga. 

8 LEM mudeli strateegiad:

       1. Imiteerimine/ mudeldamine

       2. Vastuvõtmine/ ülekandmine

       3. Harjutamine/ juhendamine

       4. Uurimine/ allikate pakkumine

       5. Eksperimenteerimine/ keskkonna loomine

       6. Loomine/ võimaldamine (toetamine)

       7. Metakognitsioon/ reflektsiooni toetamine

       8. Debatt/ debati juhtimine

        Minu arvates saab õpetaja arvestada 8 LEM mudeli strateegia komponentidega õppeprotsessi ülesehitamisel. Kõik 8 LEM strateegiat toetavad õppimist kõikidel vanuseastmetel. Minu arvates oleks hea, kui ka õpilased teaksid neid põhikomponente, et lapsed ise ka teaksid, kuidas toetada oma õppimist ning muuta seda lihtsamaks. Paljuseid neid strateegiatest kasutame me tegelikult ju igapäevaselt. Me imiteerime üksteist õppides teise eeskuju jälgides. Me harjutame, et tekiks vilumus  ning uurime erinevaid allikaid, kui me soovime midagi uut teada saada või leida enda jaosk sobivat infot. Me õpime iga päev seda tihti enesele teadvustamatagi ning tihti peale toetume me enda teadvustamata õpingutes just nimelt neile samadele strateegiatele.