Enesetutvustus.

Natukene minust.

        Minu nimi on Meeri Kuustemäe. Õpin Tartu Ülikoolis klassiõpetaja eriala 5. kursusel ning tegelen oma magistritööga. Minu magistritöö on seotud digipädevuste teemaga ning see on ka põhjus, miks ma valisin läbimiseks Tuleviku õpetaja koolitusprogrammi koolituse "Õppeprotsess digiajastul".
        Samal ajal töötan Kavastu Algkool-Lasteaias. Kavastu Algkool-Lasteaias töötan 1. klassi klassijuhatajana.
        Juhul kui mul juhtub olema vaba aega, siis meeldib mulle raamatuid lugeda (Eriti ulme ja tuleviku teemalisi raamatuid. Õudukaid vihkan.). Meeleldi külastan ka kino ja vaatan kodus filme. Kuid filmide vaatamisel on viimasel ajal tekkinud probleem. Ma olen filme vaadates muutunud liiga kriitiliseks filmide suhtes. Liiga oluliseks on muutunud filmi kvaliteet ning loogilisus filmis (Isegi täiesti jaburatel filmidel on olemas oma loogika. See tuleb lihtsalt üles leida.). Mulle väga meeldib ja käsitöö. Võib lausa öelda, et ma olen käsitöö sõltlane. Kui ma näen kellegi käes näiteks kudumise vardaid tekib endal kohe selline suur soov kududa.
      Kuid vaba aega on mul enamasti vähe. Mul on halb harjumus sisustada oma vaba aega erinevate huvitavate koolitustega ning muude harivate tegevustega, mis enamasti nõuavad päris palju aega, kuid on sellest hoolimata hästi huvitavad ning kasulikud.

See on esialgu minust kõik. :P

Õpetaja haridustehnoloogilised pädevused.

Tutvu kõigi viie ISTE õpetaja haridustehnoloogilise pädevuste kirjeldusega. Vali neist välja üks pädevuste blokk, mis Sulle kõige rohkem pakub huvi. 


Mulle pakub hetkel kõige rohkem huvi 1. haridustehnoloogiliste pädevuste plokk.
1. Õppija õppimise ja loomingulisuse toetamine ning innustamine. Õpetajad kasutavad oma pedagoogilisi ja aineteadmisi ning tehnoloogiat, et soodustada õpikogemusi, mis arendavad õppijate õpioskusi, loomingulisust ja innovatsiooni nii klassiruumis kui ka virtuaalsetes keskkondades.
a. Soodustavad, toetavad ja kujundavad loomingulist ja innovaatilist mõtlemist ning leidlikkust;
b. Kaasavad õppijaid praktiliste teemade uurimisse ja reaalsete probleemise lahendamisse kasutades digitaalseid vahendeid;
c. Soodustavad koostöövahendite abil õppijate refleksiooni, et avaldada ja avardada õppijate kontseptuaalset arusaamist ja mõtlemist, planeerimist ning loomingulisi protsesse;
d. Kujundavad koostöös ühist teadmusloomet, osaledes õppeprotsessis õppijate, kolleegide ja teistega nii klassiruumis kui ka virtuaalsetes keskkondades.

Loetle klassiruumis kasutatavaid õpitegevusi, mis Sinu tundides haakuvad valitud pädevuse alla kirjeldatud tegevustega (a,b,c,d)? Milliste tehniliste vahenditega toetad neid tegevusi? Kogu ideid, milliseid vahendeid ning kuidas kasutavad teised õpetajad Sinu koolis. Konsulteeri selleks lähimate kolleegidega ning võimaluse korral ka kooli haridustehnoloogiga.
Õpitegevused, mida saaks koolis rakendada eelpool väljatoodud pädevuste arendamiseks:
1. Õppija õppimise ja loomingulisuse toetamine ning innustamine. Õpetajad kasutavad oma pedagoogilisi ja aineteadmisi ning tehnoloogiat, et soodustada õpikogemusi, mis arendavad õppijate õpioskusi, loomingulisust ja innovatsiooni nii klassiruumis kui ka virtuaalsetes keskkondades.
Õppimise toetamine:  
Kirjatähtede õppimine - http://kirjatehnika.blogspot.com/
E-kool.
Õpetajate endi loodud blogid / klassi kodulehed / kooli koduleht / facebooki kogukond vms.
Mõistekaardi loomine - http://www.mindomo.com/

Loomingulisuse toetamine: 
Kunstiõpetuses: Projektõpe. Internetis saab tutvustada erinevaid võimalusi, mida ühe teema raames annab valmistada.
Matemaatilised huvitavad mängud, arvuta ja värvi lehed, http://miksike.ee/.
Õpetlike videode näitamine, google'st sõnade seletamiseks piltide näitamine.

a) Soodustavad, toetavad ja kujundavad loomingulist ja innovaatilist mõtlemist ning leidlikkust
Pakkuda lastele võimalikult palju loomingulisi ülesandeid, harjutusi ning nuputamise ülesandeid.
Ristsõnade lahendamine/koostamine Internetis.https://hotpot.uvic.ca/ Hotpotatose võimaluste kasutamine.
Helide järgi lindude ja loomade äraarvamine:  http://loto.era.ee/linnud/et/ ,
Ka üks väga huvitav keskkond, mida saaks kasutada: http://margeklass1.weebly.com/loodusotildepetus.html

b) Kaasavad õppijaid praktiliste teemade uurimisse ja reaalsete probleemise lahendamisse kasutades digitaalseid vahendeid;
Looduses erinevate organismide ja objektide vaatlustes saab nende objektide ja organismide määramiseks  kasutada erinevaid määrajaid (appe).
Esitada õpilastele reaalelus olevaid probleeme näiteks nädalaküsimuste raames. Vastuseid saab edastada õpetajale näiteks e-posti vms vahendi kaudu.

c) Soodustavad koostöövahendite abil õppijate refleksiooni, et avaldada ja avardada õppijate kontseptuaalset arusaamist ja mõtlemist, planeerimist ning loomingulisi protsesse;
Lasta õpilastel anda õpetajale toimunud tunnist tagasisidet näiteks http://answergarden.ch/ keskkonda kasutades.
Kasutada koostöö tegemiseks erinevaid keskkondi (Padlet, Mindomo, google.drive., facebook jne).
Tundides saab kasutada ka internetis koostatud küsimustikele / testidele vastamist reflekteerimiseks.

d) Kujundavad koostöös ühist teadmusloomet, osaledes õppeprotsessis õppijate, kolleegide ja teistega nii klassiruumis kui ka virtuaalsetes keskkondades.
Kasutavad eelpool nimetatud koostöö keskkondi koostöö tegemiseks. Õpilased kasutavad õpetaja poolt soovitatud keskkondi info otsimiseks. Näiteks http://www.utlib.ee/ andmebaase. Õpetajal tuleb õpilaste tähelepanu juhtida ka autoriõigustele ning allika vanusele.

Õppeprotsess digiajastusl eelmooduli iseseisev töö.

Õppeprotsess digiajastusl eelmooduli 1. iseseisev töö.

Haridustehnoloogilised pädevused.
Uudista mondomo keskkonnas loodud mõistekaarti haridustehnoloogiliste pädevuste mõningate võimaluste kohta.
Kasutajanimi on meeri.kuustemae@mail.ee   
ja parool on startrek
 https://www.mindomo.com/mindmap/1a0f659fba30483faa428604df71d380

Ma loodan, et Teil on põnev seda uudistada. Kui on soovi võite täiendada. Aga. Palun ärge kustutage seal midagi!

Digiajastu tunnikonspekti eneseanalüüs

  Viisin oma tunni läbi 4. novembril. Tunni alguses sai õpilastele räägitud, mida tunnis tegema hakkame ning seejärel asutud tunni teema kallale ehk siis n-kirjatähe õppimise juurde ja sünnipäeva teema lainele. Vaatasime õpilastega http://kirjatehnika.blogspot.com/  lehel olevaid videosid N-, n- tähe kirjapildi kohta. Seejärel harjutasime n-tähe kirjutamist tahvlil ja "võlupliiatsiga". Õpilastele meeldis vaadata arvutist n-tähe kirjutamise õpetust. Olen ka varasemates tundides kasutanud http://kirjatehnika.blogspot.com/  keskkonda ning õpilastele on see alati meeldinud. Kui me asusime Kirjavihiku täitmisele, siis iga õpilane täitis seda omal kiirusel ehk kui üks oli juba lõpetamas, siis üks õpilane oli alles alguses. Pärast n-tähe õppimist moodustasime rühmad kasutades https://www.superteachertools.net/instantclassroom/ keskkonda. Nimetatud keskkonnas rühmade moodustamise idee millegi pärast ei meeldinud õpilastel. Miks? Seda me veel teada ei saanud.

       Pärast n-tähe kirjapildi õppimist asusime mindomi.com keskkonna kallale. Kuna ma teadsin, et õpilastel endal e-posti aadresse ei ole, siis ma logisin vahetunnis enda kasutajaga minidomo keskkonda. Kuna minu klassis on vähe õpilasi (klassis on kokku 4 õpilast), siis said õpilased minu kasutaja keskkonnas teha mõistekaarti. Mul oli plaanis luua teises arvutis mindomo keskkond enda vana e-posti kasutaja konto juurde tunnis, kuid kuna teises arvutis kasutajakontot luues läks millegi pärast liiga palju aega, et mindomo keskkond saadaks e-posti parooli siis otsustasin õpilastel ühes arvutis lasta ühiselt koostada mõistekaardi teemal sünnipäev. Tagantjärgi tarkus edaspidiseks, et kui tahad luua ka teise kasutajakonto, siis tee see kõigepealt kodus ära, et tunnis saaks koheselt õigesse veebikeskkonda sisse logida. Mõistekaarti koostades pidid õpilased üksteist juhendama. Näiteks: Mis täht tuleb järgmisena kirjutada? Kas tegemist on nõrga või tugeva tähega? Kas tuleb kirjutada üks a või aa? Ja nii edasi. Mulle jäi mulje, et õpilastele meeldis väga nimetatud keskkonna kasutamine. Tunni lõpus küsisin õpilastelt ka tagasisidet, et mis neile tunnis meeldis ning mis ei meeldinud? Õpilased vastasid, et neile meeldis tunnis mõistekaarti koostada. Kui ma küsisin, et kas nad soovivad ka edaspidi koostada mindomo keskkonnas mõistekaarti oli õpilaste vastus jaatav. 

   Kokkuvõtteks tund sai edukalt läbi viidud. Valimis vahva mõistekaart. Õpilased tutvusid uute keskkondadega ning õppisid mindomo keskkonda kasutama. Kahjuks kõikide mindomo keskkonna võludega õpilased veel kokku ei puutunud, kuid alguses ei saagi liiga palju neilt nõuda. Lisan postituse lõppu ka pildi loodud mõistekaardist. (Kahjuks ei ole seda mõistekaarti siin ilusti nähta.)

Tunnikonspekt digiajastuga kooskõlas.

TUNNIKONSPEKT

Koostaja: Meeri kuustemäe

Klass: 1.

Aine: Eesti keel

Teema: Sünnipäeva ja kirjatäht n.

Kuupäev: 04.11.2014

Eesmärgid: Õpilane oskab kirjutada kirjatähte n. Õpilane õpib tundma mindomi.com keskkonda. Õpilane oskab koostada mõistekaarti interneti keskkonnas.

Õpioskused: Õpilased arendavad esinemise oskust, eneseväljendusoskust, kirjaoskust, kuulamisoskust ja arvuti kasutamise oskust.

Mõisted: Mõistekaart.

Eeldused: Õpilane on varem kasutanud arvutit.

Vahendid: Arvutid, kirjatehnika vihik, abijoontega vihik.

Meetodid: Rühmatöö, mõistekaardi koostamine, individuaalne töö, frontaalne töö.

Ettevalmistus: Õpetaja avab märkuste lahtris kirjas olevad programmid. Õpetaja kirjutab õpilaste abijoontega vihikusse järgmised tähed ja sõnad: N, n, nn, nii, nunnu, nui ja mustri.

Aeg	Tunni osad, õpetaja tegevus, meetodid jm	Lapse tegevus	Märkused
2	Sissejuhatus Tunni teemast ja tunni tegevustest teavitamine.	Õpilased saavad teada, mida tänases tunnis tegema hakatakse.
5-10 1-2 5 15	Kirjatäht n KV lk 8, 9 Rühmade moodustamine kasutades https://www.superteachertools.net/myclassroom/ keskkonda. Mindomo.com keskkonna tutvustamine õpilastele. Mõistekaardi koostamine paaristööna mindomo.com keskkonnast teemal: sünnipäev.	Õpilased vaatavad kirjatehnika blogi videost, kuidas kirjutatakse n-kirjatähte. Õpilased moodustavad rühmad vastavalt sellele, millised rühmad arvuti kokku paneb. Õpilased tutvuvad mindomo.com keskkonnaga ning koostavad mindomo keskkonnas sünnipäeva teemalise mõistekaardi.	Kirjatähtede videod. http://kirjatehnika.blogspot.com/ Rühmade moodustamine: https://www.superteachertools.net/myclassroom/ Mindomo mõistekaardi keskkond. https://www.mindomo.com/
5-10	Peegeldumine Mõistekaardi ettekandmine kaasõpilastele.	Õpilased tutvustavad paaristööna valminud mõistekaarti klassiõpilastele.
2	Lõpetamine Tagasiside tunni kohta.	Õpilased annavad õpetajale tagasisidet toimunud tunni kohta.

Tuleviku õpetaja koolitusprogramm: Õppeprotsess digiajastul.

Mõtisklusülesanded

1. Kuidas erineb digiajastu õppeprotsess teie senisest  praktikast? (Õpetaja mõtestab õppeprotsessi) 

          Digiajastu õppeprotsess erineb minu arvates senisest õpetamise praktikast selle poolest, et nüüdisajal oodatakse, et õpetaja õpetab oma õppeaineid digiseadmete vahendusel ning, et õpetajad kasutavad oma töös võimalikult palju digitaalseid seadmeid. Kuigi koolides on enamasti olemas ka arvuti tunnid, siis tuleks ikkagi õpetada lastele ka teistes ainetundides arvutite eesmärgipärast kasutamist. Õpetajal tuleb kaasata oma õppetöösse erinevaid digitaalseid seadmeid (tark tahvel, tahvelarvutid, nutitelefonid, sülearvutid, lauaarvutid jne) ning juhendada ja suunata õpilasi neid õigetel eesmärkidel kasutama. Õpilastele tuleb selgeks teha, et tehnoloogia ei ole mitte ainult mänguasi, vaid tehnoloogia on võimalus õppida midagi uut ning omandada uusi teadmisi, oskusi ja saada teada infot meid ümbritseva elu kohta. 

           Tänapäeva koolides on enamasti loodud ka võimalused tehnoloogia kaasamiseks õppeprotsessi. Mõndadel koolidel on igas klassis projektorid, tahvelarvutid või muud sellist. Mõndades koolised on mitu komplekti sülearvuteid, tahvelarvuteis ning kõik õpilased saavad neid koolis ainetundides kasutada. Samas on ka koole, kus igale õpilasele võimaldatakse isiklik digiseade, mida siis kasutatakse õppetöös nii koolis kui kodus. Lisaks isiklikele seadetele kasutatakse ka smart tahvleid ja veel teisigi võimalusi.

          Minu arvates on nüüdisaja koolides muutunud päris populaarseks see, et õpetajad peavad oma klassi kohta blogi. Minu ajal seda nähtust ei kasutatud. Blogidesse  on enamasti lisatud infot koolis toimuvatest üritustest ja ka soovitusi õpilastele enese täiendamiseks. Näiteks: soovitatakse õpilastel külastada erinevaid interneti keskkondi, mis on õpetliku sisuga ning õpilase vanusele sobivad. Minu arvates on blogid lastevanemate jaoks väga hea võimalus jälgida, mida nende lapse klassis ka tehakse. Muidugi, iseasi on see, kui paljud lapsevanemad külastavad oma lapse klassi blogisid. Väga suureks mõjutajaks on blogide külastamise osas võib olla ka see, kui aktiivselt õpetaja seda blogi peab või kui pädevad lapsevanemad ise tehnoloogia valdkonnas on.

         Lisaks blogidele kasutatakse koolides ka moodle.ee keskkonda, kus on võimalik luua huvitavaid kursusi ning õppida enda jaoks huvipakkuvat teemat. Ka õpetajatel on võimalik ise koostada moodle kursusi. Kui aus olla, siis mul pole õrna aimugi, kuidas moodle kursust koostatakse, kuid idee iseenesest tundub huvitav. Eks meil kõigil ole arenemisruumi. Tänapäeval on enesetäiendamise võimalusi miljoneid ning arvatavasti on ka õppeprotsessi erinevusi võrreldes varasemate õppeprotsessi võimalustega loetlematu hulk.

         

1. Kuidas on õpetaja rollid muutumas digiajastu õppeprotsessis? (Õpetaja mõtestab õpetaja rollide muutumist. Enne-praegu-10 a pärast)

          Digiajastul ei ole õpetaja enam isik, kes nii-öelda käseb, poob ja laseb vaid õpetaja on õpilase koostööpartner, juhendaja ja suunaja. Õpetaja ja õpilased töötavad koos ühise eesmärgi nimel - enese arendamine ja täiendamine. Kool ei ole ainult koht, kus õpilased arenevad ning saavad teadmisi ja oskusi vaid ka koht, kus õpetaja täiendab ennast pidevalt, et olla kursis ühiskonnas toimuvaga ning uute suundadega pedagoogikas. Ka õpetajal tuleb proovida sammu pidada tehnoloogia võidujooksuga ning ennast täiendada. Tänapäeva õpetajad peavad olema uuendusmeelsed ning kaasa minema tehnoloogia arenguga ning olema ka võimelised kaasama tehnoloogiat koolitundidesse olenemata sellest, kui osav õpetaja ise tehnoloogiat käsitledes on. 

        Varasemalt on koolisüsteemis olnud tavaks, et õpetaja on klassis kõige olulisem isik, kes edastab informatsiooni õpilastele ning õpilased on olnud enamasti info vastuvõtjad ning omandatud info vastajad. Aegade jooksul on levinud ka teisi õpetamissuundi, kus kõige olulisemaks on tõstetud õpilane ning kooli eesmärgiks on lasta õpilasel õppida läbi isetegemise.

        Õpetaja roll õppeprotsessis on olnud alati olnud pidevas muutumises ning muutub ka edaspidi. Kuid milline võiks olla õpetaja roll tulevikus? Seda ei saa praegu kindlasti täpselt öelda, kuna ühiskond ja tehnoloogia meie ümber on pidevas muutumises. Kuid me võime alati oletada, milline võiks olla õpetaja roll tulevikus? Mina arvan, et tulevikus võib juhtuda nii, et õppimine liigub üha enam digiseadmete ja -keskkondade suunas. Võimalik, et koolis ja kodus toimub õppimine üha rohkem tehnoloogia vahendusel. Kuis samas on ka võimalik vastupidine suund, et tehnoloogia osakaalu üritatakse vähendada, kuid see variant on minu arvates kahtlane. On räägitud ka sellist varianti, et tulevikus asendavad robotid õpetajad välja, kuid minu arvates on see variant liiga ulmeline. Me ei saa kunagi kindlalt öelda, mida tulevik meile toob. Meil tuleb lihtsalt loota, et me suudame piisavalt kiiresti kohaneda kiiresti muutuvas ühiskonnas. 

1. Kuidas saab õpetaja õppeprotsessi juhtimisel kasutada 8 LEM mudeli strateegiaid? (Õpetaja mõtestab õppeprotsessi juhtimist)

           Leclercq, D. ja Poumay, M. (2005) on oma artiklis "The 8 Events Model and its principles" välja toonud järgmist 8 LEM mudeli kohta. Õppimise ja õpetamise "sündmus" on ühendada erinevad paradigmad, õppijate aktiivsus ja juhendaja tegevused, nimetatud tegevused on üksteist täiendavad ja omavahel seotud. Õpetamise ja õppimise strateegiaid on palju erinevaid, kuid on ainult kaheksa põhikomponenti. Kõiki kaheksat õppimisstrateegiat ei ole vaja rakendada korraga. 

8 LEM mudeli strateegiad:

       1. Imiteerimine/ mudeldamine

       2. Vastuvõtmine/ ülekandmine

       3. Harjutamine/ juhendamine

       4. Uurimine/ allikate pakkumine

       5. Eksperimenteerimine/ keskkonna loomine

       6. Loomine/ võimaldamine (toetamine)

       7. Metakognitsioon/ reflektsiooni toetamine

       8. Debatt/ debati juhtimine

        Minu arvates saab õpetaja arvestada 8 LEM mudeli strateegia komponentidega õppeprotsessi ülesehitamisel. Kõik 8 LEM strateegiat toetavad õppimist kõikidel vanuseastmetel. Minu arvates oleks hea, kui ka õpilased teaksid neid põhikomponente, et lapsed ise ka teaksid, kuidas toetada oma õppimist ning muuta seda lihtsamaks. Paljuseid neid strateegiatest kasutame me tegelikult ju igapäevaselt. Me imiteerime üksteist õppides teise eeskuju jälgides. Me harjutame, et tekiks vilumus  ning uurime erinevaid allikaid, kui me soovime midagi uut teada saada või leida enda jaosk sobivat infot. Me õpime iga päev seda tihti enesele teadvustamatagi ning tihti peale toetume me enda teadvustamata õpingutes just nimelt neile samadele strateegiatele.